Ban Ki-moon netoväärtus: Wiki, abielus, perekond, pulmad, palk, õed-vennad

2024 Autor: Lewis Russel | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 06:04

Ban Ki-moon netoväärtus on 1,5 miljonit dollarit

Ban Ki-moon palk on

$227, 000

Ban Ki-moon Wiki elulugu

Ban Ki-moon sündis 13. juunil 1944 Eumseongis, Lõuna-Koreas. Ta on poliitik ja riigimees, keda tuntakse eelkõige praeguse ÜRO peasekretärina. Enne praegust ametisse nimetamist oli ta karjääridiplomaat Lõuna-Korea välisministeeriumis ja ÜROs. Kõik tema ettevõtmised on aidanud viia tema netoväärtuse praegusele tasemele.

Kui rikas on Ban Ki-moon? 2016. aasta keskpaiga seisuga on allikate hinnangul netoväärtus 1,5 miljonit dollarit, mis on peamiselt teenitud tema diplomaadi ja poliitiku karjäärist. Aruannete kohaselt teenib ta aastapalka umbes 227 000 dollarit. Teda peetakse üheks võimsaimaks lõunakorealaseks maailmas ja karjääri jätkamisel tema jõukus tõenäoliselt kasvab.

Ban Ki-moon netoväärtus 1,5 miljonit dollarit

Ban õppis Chungju keskkoolis ja temast sai üks parimaid õpilasi, sealhulgas inglise keele oskus. 1962. aastal võitis ta esseevõistluse, mis tõi talle reisi San Franciscosse, kus ta viibis mitu kuud. Ta kohtus president John F. Kennedyga ja otsustas, et tahab saada diplomaadiks. Ta läks Souli rahvusülikooli, kus ta lõpetas rahvusvaheliste suhete erialal. Seejärel astus ta Harvardi ülikooli, et omandada John F. Kennedy valitsuskoolis avaliku halduse magistrikraad. Hiljem andsid talle õigusteaduse doktori kraadi Maita ülikool, Washingtoni ülikool ja Cambridge'i ülikool. Samuti pälvis ta Loyola Marymounti ülikooli inimlike kirjade audoktori.

1970. aastal liitus Ban Lõuna-Korea välisministeeriumiga ja hakkas end üles tõstma. Ta määrati Indiasse New Delhisse ja töötas sel perioodil asekonsulina. 1974. aastal sai temast ÜRO osana Lõuna alalise vaatlusmissiooni esimene sekretär. Seejärel sai temast pärast Park Chung-hee mõrva ÜRO osakonna direktor. 1980. aastal sai temast ÜRO rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepingute büroo direktor. Ta töötas sageli Lõuna-Korea saatkonnas Washingtonis ja hiljem sai temast Ameerika asjade peadirektor. 1993. aastal sai temast USA suursaadiku asetäitja, enne kui temast sai poliitika planeerimise ja rahvusvaheliste organisatsioonide aseminister. 1998. aastal sai temast suursaadik Austrias ja Sloveenias.

Ban tegi kahetsusväärse eksliku avalduse ballistiliste rakettide tõrje lepingu kohta, mis sundis ta 2001. aastal tagasi astuma. Vaatamata sellele ja ametist tagandamisele sai temast peagi peaassamblee presidendi Han Seung-soo personaliülem. Seejärel sai temast Lõuna-Korea presidendi Roh Moo-hyuni välispoliitika nõunik. 2004. aastal määrati ta Lõuna-Korea välisministriks ja ta aitas lahendada selliseid probleeme nagu 2004. aasta India ookeani tsunami. Ta aitas parandada abi- ja kaubanduspoliitikat Lõuna-Koreas ning reisis isegi Kongo Vabariiki.

Seejärel kuulutas ta välja oma kandidatuuri ÜRO peasekretäri kohale ja külastas paljusid asjassepuutuvaid riike, julgeolekunõukogu liikmeid, kogudes populaarsust ja USA toetust. Ta võitles mõne riigiga, kuid sai lõpuks soositud ja esinumbriks. Ainult Jaapan jättis hääletamata, kuid ülejäänud Julgeolekunõukogu pooldas Bani kampaaniat. Ta sai peasekretäriks 2007. aastal ja asus tegelema selliste probleemidega nagu Põhja-Korea ja Iraani tuumaohud. Ta käsitles vägivalda Lähis-Idas, rahvusvahelist terrorismi ja haigusi, nagu HIV. Ta pakkus välja ka suured reformid ÜRO rahuvalveoperatsiooni ning poliitiliste asjade ja desarmeerimisosakonna osas. Talle osutati vastupanu, kuid lõpuks kiideti heaks rahuvalveoperatsioonide eraldamine relvadest. Ta jätkas oma esimesel ametiajal selliste probleemidega nagu globaalne soojenemine ja sõjast räsitud riigid, saades lõpuks ühehäälse hääletuse 2011. aastal teiseks ametiajaks, et jätkata tööd, mida on kirjeldatud kui "kõige võimatumat tööd maa peal".

Oma isiklikuks eluks abiellus Ban Ki-moon Yoo Soon-taekiga 1971. aastal – nad olid kohtunud keskkooli ajal – ja neil on kolm last. Ban ei ole ühegi usurühma ega kiriku liige.